U nukuch che’ilo’ob chiicho’ob yéetel noolo’ob
Julian Dzul, Abrahán Colli, agroecological school U Yits Ka'an, Salomé Ricalde, Janil Uc, Alejandro J. Castilla Pinto, U Yotoch Yúuyum, Pacífico Studios.
U nukuch che’ilo’ob chiicho’ob yéetel noolo’obe’ jump’éel oobra radyofoonika ku tsikbatik ichil waxakp’éel jaatsil u kuxtal Felícitas, juntúul xooknal yaan ti' óox lajun ja'ab ku kajtal Mozón, jump'éel kaajtalil tu’ux ma’ach u ch’íijil xi’imi’ yéetel jach ya’ab u yu’uba’al wi'iji’. Ku ya’ala'al ti' uláak’ kaajo’obe’ le úuchben kajnáalo’obo’ yaanlaj u páajtalilti’ob u kuxtalo’ob te’ óotsitalilo’, dyosbo'otik ti’ le che’obo’. U ts’íibolil ka béeylajak u kajtal ti' u sáamal ka’abejil Mozóone’ ku bisa’al Yuum Báalam Kaaj, tumen ku tsikbalta'ale’ woye’ síijo’ob yéetel láaj kuxano'ob le che’obo’. Yéetel jump'éel buulto tu keléembal yéetel jump'éel táabsaj t’aan tu k’ab, Felícitase’ bin u kaxáant neek’o’ob ti’al u ka’ pak’ik le lu’umo’ yéetel u k’a’ajsajilo’ob u kaajal.
Yáax jaatsil: K’úumche’: ak che'il ti’al wi’ij
Tu káajbal u bin u xíimbal ti' Yuum Báalam Kaaje’, Felícitase’ tu yilubaj yéetel juntúul xko'olel jela’an u paakat yéetel jach ya'ab u na'at ku ye’esik ti' Felícitas u ch’i’ibal le kaaja’ ku tóop’ol ichil le k’áaxo’obo’.
Ka’a jaatsil: Oop: u k’áaxil le k’a’ajsajilo’obo’
Máax ku kajtal te' k’áax yéetel ichil le koolo'. Máax kanáantiko’ob. Ichil u k’a’ajsajilo'ob Casimira yéetel Marceloe’, Felícitase’ tu kanaj yóo’lal u kanáanilo’ob le lu’umo’ yéetel bix u béeytal u yu’uba’al te' jaatsilo’ob ku bak’paachtiko’ono’.
Óox jaatsil - Báalche’: le lool ku pirinsuuto’
Jump'éel book bis u yuumilo’ob Yuum Báalam Kaaj ti' jump'éel noj kaxan ku táakbesik ka’atúul láak’tsilo’ob. Felícitase’ k’abéet u ch'ik u ts'ook t’aano’ob ti’al u péeksik le máaxo’ob yaan tu bak’paacho’.
Kan jaatsil - Piich: u najil xuuxo’ob
Bix u páajtal ti' le síij óol wa le xuuxo'ob u máanso’ob le wi’ijo’. Tsáayal tu paach u xuuxo'ob xko'olel Eustaquia, Felícitase' tu kanaj jump'éel noj kaambal yóo’sal u kuxtalil ich k’áax.
Jo' jaatsil - Óox: táan ak kanik jaanal ti' u ba’alche’ilo’ob le k’áaxo’
Ka’atúul xkolnáalo’ob táan u máansiko’ob jump'éel talamil ti’al u kaxantiko’ob u kúuchil tu'ux ken u k'ax u nayo’ob yéetel ka u pak’o’ob jump'éel túumben kuxtal. Felícitase' yaan u k'aj óoltik u k’ajlayil yéetel yaan u na’atik ichil le k'áaxo' ya’ab jejeláas t’aano’ob ku tsol xikin ti’ máax u kanmaj u yu'ub t'aan.
Wak jaatsil - Ya': le che' ku puuk’ul ichil le chi’o’
Máax máakilo’ob le cha’o'. Ba’axten sajko’ob okol ichil le k’áaxo'obo’. Felícitase' k’abéet u kanik u bisubaj yéetel ka’atúul máako’ob ti’al u kaxantik u núukil u tuukulo’obo’.
Uk jaatsil - Chéechen yéetel Chakaj: suku’untsilo’ob ku tsa'aysiko'ob k’oja’anil yéetel ku ts’aako’ob
Tu xuul u kaajil Yuum Báalam Kaaje’, Felícitase’ luk’ u muuk’ yéetel káaj u k'oja'antal. Áantaj yéetel jets’ óol yaan u taal wáa tu’ux.
Waxak jaatsil - Ya’axche’: chiicho’ob yéetel u k’i’ixilo’ob
Felícitase' táan li’iskuba ti’al u ka' suut Monzón, chíikpaj Atilano, úuchben kajnáal ti' Yuum Báalam Kaaj. Le ku tsikbatik te’elo’, sáansamal tu áaka’abile’, bey sajbe’entsile’, wáa ma' chéen jump'éel tsikbal xan bix u jach utsil yéetel u toj óolalil ku láaj táakbesik.

Puedes escuchar los episodios aquí en la galería de la página.
Los episodios están libres para bajarlos y pueden ser utilizados de manera personal y sin fines de lucro, siempre que no sean alterados y se reconozcan todos los créditos correspondientes.
También puedes encontrar los episodios en Spotify: Abuelas y abuelos árboles y el canal de YouTube.
Material didáctico
Te compartimos aquí en la galería también algunas sugerencias de actividades que, en conjunto con los episodios de Abuelas y abuelos árboles, pueden motivar conversaciones, encuentros, reflexiones y acciones
en torno a nuestra relación con el universo vegetal. Son sencillas invitaciones inacabadas que pueden extenderse o adaptarse según lo requieran las necesidades, paisajes y contextos.
También pueden pausarse o enriquecerse con otras actividades que pueden inventarse desde muchas imaginaciones, curiosidades, afectos y creatividades.
Puedes descargar y imprimir el material gratis.
Creditos:
Este es un proyecto de la Escuela de Agricultura Ecológica U Yits Ka’an y Spore Initiative, y U Yotoch Yuuyum.
Dirección: Salomé Ricalde
Guión adaptado: Janil Uc Tun
Producción: Alejandro J. Castilla Pinto, Pacifico Studios
Música y diseño sonoro: Alejandro J. Castilla Pinto
Coordinación: Julián Dzul Nah y Abrahan Collí Tun
Actuaciones:
Mariana Yamá
Laura Zubieta
Jorge Chablé
Amanda Quezadas
Eleazar Estrella
Nicte-Ha Ku
Nirva González Moo
Itzel de la Cruz Gutiérrez
Miguel Péepen
U Yotoch Yúuyum, colectivo interdisciplinario
Asesoría en lengua maya: Lorena Pool Balam
Ilustración: Patricia Uh
Los episodios se basan en narraciones orales compartidas por Ignacio León, Marcelo León Blanco y Atanacio Dzib, de Dzemucut; Araceli Bacab, de Maní; Severiana Pat y Tomás Poot, de Tekom; Lucio Dzul, de Montecristo; Javier Aguilar, de Ticul, Mario Euan, de Tabi, abuelos y abuelas de sus comunidades, que fueron grabadas por U Yits Ka’an y Radio XEPET, “La voz de los mayas.”
